Friday, September 7, 2007

Ainult paremuse poole?

Mäletan kui olin veel väike poiss ja unistasin, et ühel päeval olen ka mina suur ja tark ja tugev! Võibolla eriti oluliseks osutus see tugev-olemise asi, sest suurematest poistest ei saanud kohe kuidagi jagu kui nad kiusasid. Ja eks tegelikult terve elugi ole nii, et me alat ipüüdleme paremuse poole. Ükskõik mis alal siis. Sellest annavad tunnistust ka kõik need asjad, mida me täna kasutame - arvutid, autod, tööriistad jne jne. Ütleks lausa, et alati kui miski on inimest tagumikku torkinud, siis on ka otsitud lahendust, et kuidas saaks paremini, kiiremini, täpsemalt, lihtsamalt.
See kõik meenub mulle seoses pühapäeval toimuva Tallinna Sügisjooksu üritusega, kus on ka endal plaanis osa võtta. Kõik see sai alguse aastaid tagasi, mil otsustasin ennast tõeliselt tõestada. Eks see ole ka vist päris normaalne kui oled täpselt parajas teismelise eas ja tahad olla KEEGI. Enda arvates olin ma päris tubli ja osav:


Ka eelmisel aastal otsustasin võtta osa jooksuüritusest ja mõtlesin, et olen ikka sama äge ja tubli kui varem. Aga oh kui suur oli mu üllatus kui avastasin, et olen ikka päris vanaks jäänud ja ei ole ma samuti endam nii äge ja KEEGI polnud ma ammugi enam. Lisaks suutsin enda jalad veriseks joosta, sest olin terve suve jooksul vaid korra trenni teinud.
Nagu võid aru saada, siis olin jõudmas oma elus kuidagi sellese olukorda, kus oli raske end kuidagi defineerida. Eks vanus tuli ka peale ja pealagigi jäi hõredamaks, kõhuke ka ei tahtnud enam vanadesse pükstesse ära mahtuda ja silmanägemine ei olnud enam see, mis ta varem oli. Eile ütles näiteks Margit, et liiga palju ei ole ka hea koos olla! noh ma ei suuda senimaani aru saada, et kas seni oleme me liiga palju koos olnud? Või tunneb ta JUBA, et ma piiran teda? Ahistan ehk lausa?? Oh elu - ma olengi vist ahistaja!?
Sai ka eelmise blogiga õhku visatud küsimus, et kust läheb siis piir mõistlike ja mitte nii mõistlike asjade vahel. On kellelgi tekkinud mõni soovitus?

Muide täna mõte ka ei jookse eriti... Võibolla on see ikkagi pingest(liialt suudan põdeda vahest).

6 comments:

Liis said...

Seal polegi piiri. Küll sa arusaad kui vaja on.

Mare said...

No vaata, kuidas seda nüüd delikaatselt öeldagi... No kui inimene kuuleb kogu aeg RRRi kõrva ääres, siis ühel hetkel see võib muuta ta kuulmistaju ja tekitada ebameeldivusi, näiteks ei suuda muid sarnaseid helisid eristada (noh, trammitirin näiteks). Ega ta muidu poleks nii ütelnud, ma arvan:P

Max said...

Mare, sinu kommentaarid ei lähe arvesse, sest see on lihtsalt sulaselge jonn ja virin :D

oh-happy-day said...

hahaha...!

Heli said...

Tulin siia, et kuulda Margiti tegemistest või vähemalt selle aasta jooksu kogemustest aga NADA.

Laura said...

Lõpuks ometi uus blogi, Max!:D Tubli...