Terve elu ongi ju ainult suhted ja valikud! 99% tegevustest, mõtetest, arvamustest, ütlemistest ongi ju siiski ainult valikud. Öelda või mitte öelda; teha või mitte teha; arvata nii või naa jne. Ja kogu meie edukuski põhineb paljuski justnimelt sellele, et missuguseid otsuseid langetame ja mida me valime.
Mäletan ka enda lähiminevikust olukorda, kus peale keskkooli tuli langetada otsus, et mida siis ometi teha? Kuhu kooli minna? Eks see oligi ehk edaspidise elu üks esimesi ja kõige suuremaid otsuseid. Mõned ehk teavad, et praegu ei ole minu elus erialal väga suurt osatähtsust, sest ma peaeagu ei olegi seotud igapäevases elus sellega, mis ülikoolis õpitud sai. Samas oli kogu see periood äärmiselt suure tähtsusega minu jaoks. Kuid me kõik ikkagi langetame pidevalt valikuid ja need kõik määravad meie käekäigu. Aga päris sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.
Suhted! Suhted? Suhted!?
Oled sa kunagi mõelnud, et kui olulised on kõik inimesed sinu ümber? Ära mõtle ainult vanematest või sõpradest, vaid mõtle kõigile, keda sa tead või kellega oled kokku puutunud! Kas pole mitte nii, et kui sinu ümber ei oleks neid inimesi, siis ei oleks mitte millelgi, mida sa teed või saavutad mingit tähendust?!
Rõõm ei olegi nagu rõõm, kui pole seda kellegagi jagada. Kurb olles jääb seegi endasse ja rusub alla kui pole kellegagi rääkida sellst. Uhke ja ülbe olla ei ole ka mõtet, sest keegi ei märka seda... Ei olegi ju kedagi, kelle ees ülbitseda ju. Ma ei ole suurem asi suhtesepp, aga olen siiski suutnud märgata, kuidas minu inimeste väärtustamine mõjutab ka mind. Kuidas ma tihti saan tagasi just selle, mida ise olen investeerinud. Kuid veel enam olen tähele pannud, et on väga vähe inimesi, kes lähevad mulle eriti korda! Ja ma isegi tahan nendega rohkem aega veeta, suhelda, küsida et kuidas läheb jne. Mind mõjutab see, kuidas neil läheb.
Aga tihti ma ei suuda teha seda, mida tahan või õigeks pean. Ma eksin ja teen haiget. Räägin kuidas peaks, aga ise ei suuda päris selle järgi elada. Eks Pauluski öelnud, et tehke minu sõnade mitte minu tegude järgi. Küllap mõistis temagi, et alati me lihtsalt ei suuda elada ja käituda nii nagu tahaksime või veel enam - peaksime. Aga õnneks on olemas selline hea asi nagu andestus ja leppimine.
End of part 1
